Ärevushäire kogemusnõustamine
Patoloogiline ärevus viitab ärevusele, mis on krooniline, liigne ja ebaproportsionaalne võrreldes olukorraga, mis seda põhjustab. See on ärevuse vorm, mis ületab normaalse ärevuse piiri ja hakkab mõjutama inimese igapäevaelu ning toimetulekut. Selline ärevus ei ole lihtsalt vastus konkreetsele stressorile, vaid võib tekkida ilma selge põhjuseta, kesta aastaid ja väljenduda üldistunud ärevushäirena.
Haigusliku ärevuse tunnused:
- Püsiv ja liigne muretsemine: Inimene tunneb muret, mis on intensiivne ja kestab nädalaid, kuid või isegi aastaid, hoolimata sellest, et sellele ei ole objektiivset alust.
- Füüsilised sümptomid: Võib esineda südamekloppimist, higistamist, lihaspinget, peavalu, unehäireid ja seedeprobleeme, mis on seotud pideva erutusseisundiga.
- Käitumuslikud muutused: Patoloogilise ärevuse all kannatav inimene võib hakata vältima olukordi või tegevusi, mis vallandavad ärevust, isegi kui need on igapäevaelus tavalised ja vajalikud.
- Mõtlemis- ja keskendumisraskused: Ärevus võib takistada selgelt mõtlemist, keskendumist ja otsuste tegemist.
- Tunne, et kontroll puudub: Inimesel võib olla tunne, et ta ei suuda oma muremõtteid ega ärevust kontrollida, mis tekitab veelgi rohkem stressi.
Patoloogilise ärevuse tüübid:
- Üldistunud ärevushäire (GAD): Krooniline muretsemine erinevate eluvaldkondade, nagu töö, raha, tervis ja suhted, üle.
- Paanikahäire: Äkilised, intensiivsed paanikahood, mis võivad tunduda nagu südameatakk ja põhjustada suurt hirmu korduvate hoogude ees.
- Sotsiaalne ärevushäire: Tugev hirm ja vältimine sotsiaalsete olukordade ees, kartes piinlikkust või hukkamõistu.
- Obsessiiv-kompulsiivne häire (OCD): Korduvad, pealetükkivad mõtted (obsessioonid) ja käitumine (kompulsiivid), mis aitavad ärevust vähendada, kuid segavad igapäevaelu.
- Posttraumaatiline stressihäire (PTSD): Ärevus, mis tuleneb traumaatilisest kogemusest ja mida iseloomustavad mälestused, õudusunenäod ja välditavad käitumismustrid.
- Foobiad: Intensiivsed ja irratsionaalsed hirmud konkreetsete objektide või olukordade ees, nagu lendamine, suletud ruumid või ämblikud.
Patoloogilise ärevuse mõju: See vähendab elukvaliteeti, põhjustab töövõime langust ja mõjutab suhteid. Kui patoloogiline ärevus jääb ravimata, võib see viia tõsisemate vaimse tervise probleemideni, nagu seda on depressioon.
Ravi
Patoloogilist ärevust saab ravida mitmel viisil. Kognitiiv-käitumisteraapia (KKT) on üks tõhusamaid teraapiavorme, mis aitab inimesel õppida tuvastama ja muutma mõttemustreid, mis ärevust põhjustavad. Vajadusel aitavad ravimid, näiteks antidepressandid või ärevust leevendavad ravimid.
Ärevuse ravi sõltub ärevuse tüübist ja raskusastmest, kuid üldiselt on tõhusaimad neist tavaliselt kombineeritud, mis hõlmavad nii psühhoteraapiat kui ka ravimeid. Siin on peamised ärevuse ravimeetodid:
- Kognitiiv-käitumisteraapia (KKT)
KKT on struktureeritud psühhoteraapia vorm, mis aitab inimesel tuvastada ja muuta negatiivseid mõtteid ja käitumismustreid, mis aitavad kaasa ärevusele. KKT on üks kõige tõhusamaid ravimeetodeid ärevushäirete puhul, eriti üldistunud ärevushäire, sotsiaalse ärevushäire ja paanikahäire korral. Terapeut aitab inimesel tuvastada ja mõista murettekitavaid mõttemustreid ning töötada välja strateegiad nende muutmiseks ja ärevuse vähendamiseks.
- Ravimid
Antidepressandid: Serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d) ja serotoniini-norepinefriini tagasihaarde inhibiitorid (SNRI-d) on sagedased ravimid ärevuse raviks. Näiteks fluoksetiin, sertraliin ja venlafaksiin.
Ärevusevastased ravimid: Bensodiasepiinid (nt lorasepaam, diasepaam) on efektiivsed lühiajalise ärevuse leevendamiseks, kuid nende pikaajaline kasutamine ei ole soovitatav sõltuvusriski tõttu.
Muud ravimid: Mõnikord kasutatakse ärevuse raviks ka teisi ravimeid, nagu beeta-blokaatorid ja pregabaliin.
- Mindfulness ja lõõgastustehnikad
Mindfulness tähendab teadlikkuse ja kohalolu harjutamist hetkes. Lõõgastustehnikad hõlmavad sügavat hingamist, lihaste järkjärgulist lõdvestamist ja meditatsiooni. Need tehnikad võivad aidata vähendada stressi ja ärevust, eriti kui neid kasutatakse koos teiste ravimeetoditega. Need vähendavad keha stressivastust ja õpetavad inimest paremini oma ärevust juhtima.
- Elustiili muutused
Regulaarne füüsiline aktiivsus: Liikumine, nagu aeroobsed treeningud, jooksmine ja jooga, aitab tõsta endorfiinitaset ja vähendada ärevust.
Uni ja toitumine: Piisav uni ja tasakaalustatud toitumine aitavad hoida ärevuse taseme madalamal. Samas juba väljakujunenud ärevushäire puhul on unerežiim tihti häiritud. Tekib „surnud ring“, mis vajab spetsialisti abi.
Vältida stimulantide tarbimist: Kofeiin, alkohol ja nikotiin võivad ärevuse sümptomeid süvendada.
- Tugigrupid ja sotsiaalne tugi
Tugigrupid: Ärevushäirete tugigrupid pakuvad toetavat keskkonda, kus inimesed saavad oma kogemusi jagada ja teineteist toetada.
Perekond ja sõbrad: Hea tugivõrgustik mängib olulist rolli ärevuse juhtimisel ja taastumisel.
Parim lähenemisviis
Kõige tõhusam ravi on sageli individuaalne ja hõlmab mitut erinevat meetodit. Kombinatsioon kognitiiv-käitumisteraapiast ja ravimitest on osutunud eriti tõhusaks paljudele patsientidele. On oluline, et ravi kohandatakse vastavalt konkreetsele inimesele ja tema ärevuse vormile, kuna iga juhtum on eriline.
